Vana-Roomas oli sõjajumal Marsile pühendatud märts aasta esimene kuu, samuti mitmetes Euroopa riikides kuni 15.–18. sajandini. Meie jaoks tähistab see kuud, mil algab astronoomiline kevad, kuigi tõeliste kevadilmade igatsejad peavad veel kannatust varuma. Vanarahvas tundis märtsi liukuu, hangekuu, sulakuu ja kevadkuuna.

Vilunud taevavaatleja ei pea jälgima kalendrit, et veenduda kevadkuu saabumises. Piisab põgusast pilgust taevasse, kus rändavad tähed ja tähtkujud oma tõusude ja loojangutega aastaajad kätte näitavad. Näiteks märtsi alguses tõuseb talveöid kaunistanud Orion oma kõrgeimasse punkti lõunataevas vahetult pärast hämariku saabumist ning südaööks on ta poolenisti horisondi taha loojunud.

Orioniga koos libisevad madalasse lääne- ja loodetaevasse Sõnni, Kolmnurga, Andromeeda, Perseuse ja Veomehe tähtkujud, millest leiame vastavalt Plejaadide täheparve (Messier 45), Kolmnurga (Messier 33) ja Andromeeda (Messier 31) galaktikad, kuulsa Perseuse kaksikparve (NGC 869 ja NGC 884) ning Jõulutähe Kapella. W-kujuline Kassiopeia ja Keefeus paiknevad märtsiöödel Põhjanaela all.

Lõunasse vaadates märkame kolmest heledast tähest moodustuvat asterismi, mida nimetatakse Kevadkolmnurgaks. See moodustub Neitsi tähtkujus asuvast Spiikast, Arktuurusest Karjases ja Reegulusest Lõvis. Nende vahele ja kohale jäävad väiksemad Berenike Juuste ning Jahipenide tähtkujud. Madalal horisondil paistavad kesköö paiku vähemtuntud Hüdra, Kaarna, Karika ja Sekstandi tähtkujud. Otse pea kohal särab kõigile tuntud Suur Vanker, mis on tegelikult asterism suuremas Ursa Majori ehk Suure Karu tähtkujus.

Idataevast uurides näeme märki sellest, et isegi kevade esimesel kuul pole suvi enam kaugel, kuna Suvekolmnurga Veega (Lüüras) ja Deeneb (Luiges) on märtsi keskpaigaks Põhjanaela alt alumisest kulminatsioonist läbi liikunud ning ei lähe enam kaua, kuni tõuseb ka suvise kolmnurga kolmas täht Altair (Kotka tähtkujus). Samast kandist leiame Herkulese ja Lohe tähtkujud.

Õhtu Kesköö Hommik

Märtsi viimasel pühapäeval keerame kellad suveajale, peale mida on õhtud ühtäkki tunni võrra valgemad ja hommikud sama palju pimedamad. Kuigi öö ja päeva kogupikkus sellest ei muutu, sunnib see kella järgi elavat taevavaatlejat õhtuti siiski senisest rohkem uneaega varastama.

Galaktikate hooaeg

Et tähtede ja tolmu poolest rikkalik Linnutee kaardub nüüd üsna tagasihoidlikult edelast kirdesse, avaneb meil võimalus oma kodugalaktikast päris segamatult väljapoole vaadata. Seal, kümnete kuni sadade miljonite valgusaastate kaugusel, paistavad keskmiste ja suuremate teleskoopide omanikele sajad ja tuhanded galaktikad. Tegelikult leiab neid sealt kaugemalt veel sadu miljardeid, kuid kel puudub otseside James Webbi kosmoseteleskoobiga, jäävad need püüdmatuks.

Vastupidiselt kujutlusele, et galaktikad on Universumisse laiali pillutatud juhuslikult, on need tegelikult koondunud suurematesse gravitatsiooniliselt seotud struktuuridesse – galaktikaparvedesse ja superparvedesse. Linnutee, Andromeeda ja Kolmnurga galaktikatest koosnev nn Kohalik Grupp kuulub näiteks Neitsi galaktikaparve koosseisu, mis on omakorda samanimelise superparve tuum. See on omakorda aga väike kõrvalharu hiiglaslikust Laniakea superparvest.

Kuni 2000 galaktikat sisaldava Neitsi parve kese asub meist 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas peaaegu täpselt eelmainitud Kevadkolmnurga keskel. Kogukama teleskoobi ja suurepäraste vaatlustingimuste korral võib seal ära näha umbes kolmkümmend galaktikat, millest heledamad on elliptilised hiidgalaktikad Messier’ katalooginumbritega 49, 59, 60, 84, 86 ja 87 ning spiraalgalaktikad numbritega 58, 61, 90, 85, 98, 99 ja 100. Tuleks ilmselt mainida, et isegi suures teleskoobis paistavad need galaktikad silmaga vaadeldes õrnade uduste laikudena, mille struktuuri nägemiseks tuleb appi võtta kaamera ja pikad säriajad.

Neitsi parve lähedal Berenike Juuste tähtkujus paistab veel üks rikkalik galaktikaparv nimega Coma (Juuksed). Et see asub meist enam kui 300 miljoni valgusaasta kaugusel, läheb enamike selle liikmete vaatlemiseks tarvis üpris võimekat vaatlustehnikat. Heledaimad Coma parve liikmed on NGC 4631, NGC 4494, Messier 64 ja NGC 4559. Berenike Juuste kohal ja otse Suure Vankri aiste all paistavad neli suhteliselt heledat spiraalgalaktikat Messier’ katalooginumbritega 51 (Veekeerise galaktika), 63 (Päevalille galaktika), 94 (Krokodilli silma galaktika) ja 106. Suure Vankri tiputähe Alkaidi lähedal asub astrofotograafide seas populaarne Messier 101 ehk Tuuleratta galaktika. Teiselt poolt Suurt Vankrit leiab tuntud galaktikate paari Messier 81 (Bode’i galaktika) ja Messier 82 (Sigari galaktika).

Neitsi kõrvalt Lõvi tähtkujust leiab samuti mitu heledat galaktikat, millest kuulsamad on nn Lõvi kolmiku liikmed NGC 3628 ning Messier 65 ja 66. Neist natukene läände liikudes tasub teleskoop või kaamera suunata Messier’ kataloogis numbreid 95, 96 ja 105 kandvatele spiraalgalaktikatele. Eraldi mainimist väärib Neitsi ja Kaarna tähtkujude piiril asuv Messier 104 ehk Sombreero galaktika. Omapärase tolmuvööndi tõttu on Sombreero üks astrofotograafide meelisobjekte, kuid paraku tõuseb see Eestist vaadeldes vaid 19° kõrgusele horisondist.

Peale galaktikate on kevadtaevas tuntud ka kerasparvede poolest. Need meie galaktika vanimad tähekogumid tiirlevad kõrgel Linnutee tasandi kohal ning näevad teleskoobis välja justkui uduste piirjoontega pallid. Nende tekkest ja arengust on siiani suhteliselt vähe teada. Meie poolkera tuntumad kerasparved on Messier 13 ja 92 Herkulese tähtkujus, Messier 3 Jahipenides, Messier 5 Maokandjas ning Messier 53 Berenike Juustes.

Märtsikuus aselt leidev kevadine pööripäev jääb käesoleva 21. sajandi käigus Eesti aja järgi enamasti 20. kuupäevale, üksikutel sajandi algusaastatel ka 21. ning sajandi teisel poolel aina tihedamini 19. kuupäevale. Sel hetkel särab Päike ekvaatoril otse seniidis ning päevad ja ööd on kõikjal planeedil enam-vähem sama pikad. Valguse murdumise tõttu Maa atmosfääris ning Päikese nurksuuruse tõttu saabub tõeline ekviluks ehk võrdpäevsus juba paar päeva varem.

Olulisi sündmusi astronoomia ajaloos

29.02 1504

Christoph Kolumbus kasutab astronoomilises almanahhis ennustatud kuuvarjutust Jamaica pärismaalaste hirmutamiseks, et need ta meeskonda jätkuvalt toiduga varustaks.