Tabel astronoomiliste aastaaegade algusaegadega. Võimalik on valida aastaid 1900–2199. Kellaaja valik “kohalik” rakendab kasutaja seadme ajavööndit, arvestades vajadusel suveaega ja ajaloolisi vööndiaegade muudatusi IANA andmebaasi põhjal. Aastaaegade pikkuse arvestamiseks ja üle aastate võrreldavate andmete jaoks tuleks teha valik “UTC”.

Astronoomilise aastaaja määrab kombinatsioon kahest liikumisest: Maa asukoht orbiidil ümber Päikese ning planeedi pöörlemistelje suund ja kaldenurk. Maa pöörlemistelg püsib inimlikus ajaskaalas (aastakümnete ja mõne sajandi jooksul) praktiliselt muutumatuna, kuid pikemas ajamastaabis pöörleb Maa telg ümber orbiidi tasandi telje umbes 26 000-aastase perioodiga. Selle tulemusel nihkuvad aastaajad aeglaselt taevas nähtavate tähtede suhtes. Seda liikumist nimetatakse kevadpunkti ehk võrdpäevsuste pretsessiooniks.

Läänemaailmas kasutusel olev Gregoriuse kalender on loodud jälgima Maa astronoomilisi aastaaegu, erinevalt mitmes teises kultuuris kasutusel olevast kuukalendrist. Astronoomiliste aastaaegade tsükli määrab Maa troopiline aasta ehk päikeseaasta, mille pikkus on umbes 365,242 keskmist päikeseööpäeva. Kuna aastas ei ole täisarv päevi, on tarvis kasutada liigaastaid, milles on tavalise 365 päeva asemel üks lisapäev. Kõik Gregoriuse kalendri liigaastate reeglid (iga neljas aasta on, sajas aasta ei ole, neljasajas on) kokku annavad kalendriaasta keskmiseks pikkuseks 365,2425 päeva, mis erineb troopilise aasta tegelikust pikkusest piisavalt vähe, et ühepäevane viga ei teki enne mitut tuhandet aastat – see on piisavalt pikk aeg, et selle parandamine kalendri abiga pole Maa liikumiste muude ebaühtluste tõttu praktiline.

Põhjapoolkeral loetakse kevade alguseks kevadist võrdpäevsust, mil Päike ületab lõunast põhja suunas liikudes taevaekvaatori. Suvi algab suvise päikeseseisakuga ehk pööripäevaga, mil Päike käib taevas kõige põhjapoolsema kaarega. Sügis algab sügisese võrdpäevsusega, mil Päike ületab uuesti taevaekvaatori põhjast lõuna suunas ning talve algust märgib talvine päikeseseisak, mil Päikese kaar taevas on kõige lõunapoolsem ning põhjapoolkeralt vaadatuna kõige madalam.